Globaalsest soojenemisest on viimastel aastatel meedias ja Kliimakonverentsidel räägitud väga palju ja põhjalikult. Läbi on viidud erinevaid uuringuid teemal, mis kliimasoojenemist põhjustab ning vastu on võetud ka mitmeid otsuseid, kuidas olukorda parandada.

Globaalne soojenemine tähendab maailma temperatuuride tõusu ning on enamasti põhjustatud niinimetatud kasvuhooneefekti suurenemisest. Peamiselt õhku paisatud gaasid nagu süsihappegaas (CO2), metaan ja dilämmastikoksiid takistavad soojuskiirguse tagasipeegeldumist kosmosesse.

Neid gaase tekitavad fossiilkütuste põletamine, globaalne metsade maha raiumine, põllumajandus, eriti riisikasvatus ning karjandus.

Juba on tehtud samme energia saamiseks muudest allikatest kui fossiilkütuste põletamine. Leiutatud on mitmeid päikeseenergial toimivaid lahendusi ning aina suureneb päikesepaneelide paigaldamine ning sellest saadava energia tarbimine. Ilmselt arenevad päikeseenergiat tootvad seadmed iga aastaga aina enam ja enam. Üks hea näide on päikesepaneelidest koosnev katus. Mitte niisama katusele paigaldatud paneelid vaid terve katusekonstruktsioon koosneb päikesepaneelidest ja seega saab majaomanik omaenda koduga toodetud elektrit kasutada.

Kuigi tootmiste arv maailmas aina tõuseb, siis vähemalt Euroopas on vastu võetud ISO reeglitega erinevad energiatõhususe meetodid. Eesmärgiks on toota rohkem, aga kulutada vähem energiat. Seega peavad mitmed tootmised üle vaatama oma tootmisprotsessid ja muuta neid nii efektiivselt, et kuluks võimalikul vähe energiat. Suurt efekti annab ka tootmisjääkide taaskasutamise võimalused ja oskused. Väga palju tooteid toodetakse tänapäeval taaskasutatud materjalidest ning see trend kõigi kliimaaktivistide rõõmuks aina suureneb.

Autod on muudetud hübriidautodeks, mis kasutavad gaasi või elektrit ning aina suureneb ka elektriautode tootmine. Tesla on juba üle maailma tuntud elektriautode tootjana ning ka teised autofirmad vaatavad ning arendavad elektriautosid.

Kuigi tavakütust kasutavate autode heitgaaside väljaheide muutub aasta-aastalt väiksemaks, siis ei ole siiski autode kasutamisest reostus vähenenud. Nimelt kuigi ehitgaasid on autodel vähenenud, siis autode üldarv on aasta-aastalt tõusnud tõmmates arengu edusammudele kriipsu peale. On ju üritatud ka autode kasutust vähendada määrates erinevaid automakse ja kütuseaktsiise, kuid sellel ei paista suurt mõju olevat, sest tänavapildis kasvab autode arv pidevalt.

Teine suur globaalse soojenemise põhjustaja on metsade maha raiumine. Räägitakse pidevalt Amazonase vihmametsadest, mille pindala väheneb pidevalt ja enamasti ebaseaduslikult, et luua asemele istandused. Kusjuures enamasti ebaseaduslikul teel maha raiutud puid ei tarbita isegi mitte ära, vaid põletatakse lihtsalt niisama maha kahjustades loodust veelgi enam. Algpõhjus on siin inimeste suurenev tarbimine. Vihmametsade asemele luuakse sojapõlde ning istandusi, kust saadakse tooraineid tööstuste jaoks.

Siinkohal on väga hea, et tootepakenditel on väljatoodud nendes sisalduvad toorained ning tarbijatel on seega võimalus teha selle põhjal valik, mis kahjustab vähem loodust.

Eestis on inimesed õnneks maha raiutud metsade asemele istutanud uusi metsi, kuid maailmaga võrreldes on see vaid pisikene tegu.

Ka põllumajandus on üks suuremaid kasvuhooneefekti põhjustajaid. Maharaiutud metsade asemel rajatakse põllud, mida kasutatakse mõned aastad ja jäetakse need vähese tootluse tõttu maha. Kuna nende pinnas on rikutud, siis tekib tihti erosioon ning alad kõrbestuvad. See mõjutab kliimat õhuvoolude liikumisel ning seetõttu on tugevnenud tormid, üleujutused, kuumad vihmata suved ja lumeta talved saanud üsnagi tavapäraseks nähtuseks.

Aasiamaades on suurenenud riisipõldude kasutamine ning kuna riisipõldudel kasutatakse vett, siis nii maade kuivendamisega vee juhtimiseks riisipõldudele kui ka riisipõldudel toimuva mädanemisprotsessiga, on kasvuhooneefekt palju suurem. Põhjuseks on jälle inimeste hulga kasv, kes aina rohkem ja rohkem riisi tarbivad.

Üleüldiselt võibki kokku võtta, et globaalse soojenemise põhjuseks on liigne tarbimine. Globaalse soojenemise aeglustamiseks saame harjutada end vähem tarbima, targalt tarbima, säästlikult tarbima ja taaskasutama.

Ökoloogiline disain või ökodisain on lähenemisviis toodete kavandamisele, pöörates erilist tähelepanu toote keskkonnamõjule kogu selle elutsükli vältel. Sim Van der Ryn ja Stuart Cowan defineerisid seda kui “mis tahes kujundusvormi, mis minimeerib keskkonnale hävitava mõju, integreerides end elavate protsessidega.” Ökodisain on nii põhimõte kui ka lähenemisviis. See koosneb keskkonnakaitsekriteeriumide integreerimisest teenuse või toote elutsüklile. Ökodisaini peamine eesmärk on ennetada ja minimeerida kahjulikku keskkonnamõju (toodete valmistamine, kasutamine ja hävitamine). Samal ajal hoiab ökodisain ka toote kvaliteeditaseme vastavalt selle ideaalsele kasutamisele. Ökodisaini põhimõtted avaldati ametlikult 2002. aastal ja need on esitatud dokumendis ISO / TR14062.

Ökodisaini lähenemisviis

Ökodisain on osa globaalsest lähenemisest, mida nimetatakse mitmeastmeliseks ja mitmeks kriteeriumiks. See lähenemisviis toetab toote kogu elutsüklit ringmajandus perspektiivis, säästes ja taaskasutades maksimaalseid loodusvarasid. See on seotud konkreetsete kriteeriumide arvestamisega eri etappides:

• Tooraine kaevandamine ja tarnimine
• Tootmine
• Toote turustamine
• Tarbijate kasutamine
• Kasutusea lõpp (taaskasutamine ja ringlussevõtt)

Peamised arvesse võetud kriteeriumid:

• Toorainete tarbimine
• Energiatarve
• Heited looduskeskkonnas ja muud reostused
• Kliimamõjud
• Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Mõned eesmärgid ja põhimõtted käsitlevad konkreetselt:

• Toodete valmistamiseks vähem materjalide ja ressursside kasutamist
• Materjalide ja ressursside kasutamist, millel on minimaalne keskkonnamõju
• Võimalikult vähese jäätmete ja saaste tekkimist
• Ökoloogiliste mõjude leviku vähendamist

Uuesti korduvkasutamise ja ringlussevõtu lihtsustamist aruka konstruktsiooni abil, mis muudab lahtivõtmise lihtsaks

Ökodisaini lähenemisviis hõlmab organisatsiooni, mis kaevandab nii materjale kui tegeleb ka tootmisega. Kaasatud on ka kõik ülejäänud toote elutsükliga seotud inimesed ja struktuurid, näiteks jaemüüjad või tarbijad. Samuti on hõlmatud kõik protsessid toote väärtusahelas.

Tööriistad ökodisaini jaoks

Enne ökodisaini lähenemisviisi rakendamist peame kõigepealt välja selgitama, millised on toote elutsükli keskkonnasäästlikumad etapid. Sellised küsimused nagu “kas kasutatud materjalid on biolagunevad?” või “kas kaevandamiseks kasutatav energia on taastuv?” on õigustatud. Neile vastamine võimaldab kindlaks teha meetmed, mida tuleb rakendada analüüsitava toote keskkonnamõju tõhusaks vähendamiseks. Individuaalsemast vaatenurgast saab ökodisaini kasutada ka kodude kujundamisel. Selle stsenaariumi puhul tähendab ökodisain enamasti taastuvate ehitusmaterjalide nagu bambus või kork kasutamist, kasutatud mööbli ostmist või taaskasutatud kiudvaipade kasutamist. Samal ajal on kodus ökodisaini eesmärk ka energiatõhusus. Sel moel on tavalised ka topeltvärvitud klaasist akende kasutamine parema isolatsiooni jaoks ja investeeringud päikesepaneelidesse energia tootmiseks.

Ettevõtted, kes kasutavad ökodisaini CSR-lähenemisena

Ökodisain on ka ettevõtte CSR-strateegia lahutamatu osa. Nende keskkonnamõju vähendamiseks rakendavad paljud ettevõtted keskkonnasõbralike toodete pakkumisel ökodisaini lähenemisviise. Ökodisaini seostatakse ka biomiimika tavadega – suurepärane disainifilosoofia, mis on inspireeritud looduse jäljendamisest.

Ökodisain: Regulatsioon

Ökodisaini ja energiatõhususe vahelise seose osas loodi Euroopa direktiiviga 2009/125 / EÜ raamistik energiamõjuga toodetele ökodisaini nõuete kehtestamiseks. Muu hulgas räägib see toodete (eriti kodumasinate) turule laskmise minimaalsetest toimivustasemetest. Sellegipoolest tehti uus määrus, mis jõustub 2021. aasta aprillis, soodsama poliitikaga ökodisaini parendamiseks EL-is. Lisaks peab ökodisainina esitatud tootega kaasnema võimalus tarbijatele saada täpset teavet elementide kohta, mis võimaldavad seda ökodisainilahenduseks lugeda, näiteks:

Ökodisaini määratlus vastavalt standardile ISO / TR 14062 või direktiivile 2009/125 / EÜ

Üksikasjad selle kohta, mis on ökodisain (toode, komponent, pakend jne), kui see ei kehti kõigi müüdud toodete puhul (pakend kuulub komplekti)

Toote või pakendi peamised keskkonnaomadused

Kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ökodisaini protsessist tuleneva keskkonnamõju vähendamise kohta