Gunter Pauli

Majandusinnovaator ja ettevõtja

ZERI, Rooma Klubi

EESTI PÄEV

VEEB

Gunter Pauli on ettevõtja ja majandusinnovaator, kes on võtnud sihiks rakendada ettevõtlus ühiskondlike muutuste teenistusse: “Me ei saavuta muutust majanduses ja ühiskonnas inimesi käskides ja keelates. Muutuste võti on pakkuda lahendusi, mis on lihtsalt nii palju paremad kui need, mida me täna kasutame.”

10. juuli Eesti Päeval vaatleb ta, millised on Eesti-suguse väikeriigi võimalused oma majanduse uuendamiseks ning viimiseks alustele, mis toetavad meie riigi ja ühiskonna kestlikku arengut nii majanduslikus, sotsiaalses kui ökoloogilises aspektis.

Gunter Pauli ise on loonud ligi 200 innovaatilist ettevõtet, mille ärimudeli aluseks on kasutada loovalt, targalt ja otstarbekalt kõike seda, mis konkreetses piirkonnas või kogukonnas on kättesaadav, kasutades muuhulgas tootmisel ja tarbimisel tekkivaid jääke uute tulumudelite loomiseks. Pauli sõnul on sinise majanduse ärimudeli võim selles, et see toob raha tagasi kohalikku kogukonda ning võimaldab pakkuda kõrge kvaliteediga toodangut madalama omahinnaga ja teenida kokkuvõttes arvestatavat tulu.

Sinine majandus kehtib kõigis ärisektorites ja lisaks raha tagasisuunamisele kohalikku majandusse ning koha peal saadavate ressursside ärakasutamisele on see suunatud kõige mittevajaliku kõrvaldamisele. Patarei asemele ei tule roheline patarei, selle asemele tuleb lihtsalt mobiilsete elektroonikaseadmete ja voolu salvestamise energeetikasüsteem, mis ei tugine metallipõhistel (ja mäenduse poolt suunatavatel) patareidel. See tähendab materjalide ja kulude kolossaalset kokkuhoidu ja vähendab samaaegselt nii ökoloogilist jalajälge keskkonnas kui ohtu inimeste tervisele.

Mitmed Pauli poolt loodud ettevõtted on suunatud ka nn vana majanduse poolt loodud keskkonnakahju likvideerimiseks, teenides seejuures kasumit ja luues töökohti kohalikele inimestele, kelle võit on vähemalt neljakordne: uued töökohad, suurem sissetulek, puhtam füüsiline keskkond ning vähenenud terviseriskid.

Sinise majanduse ärimudeli raames on loodud 3 miljonit töökohta ning tehtud 4 miljardi dollari jagu investeeringuid. Gunter Pauli teeb koostööd ka mitme riigi valitsustega kohaliku majanduskeskkonna jõustamiseks ja elavdamiseks ning raha suunamiseks tagasi kohalikku majandusse.

Gunter Pauli on Rooma Klubi liige, tema raamatuid on üle kogu maailma müüdud enam kui 17 miljonit eksemplari. Neist viimane – “Sinine majandus 3.0: Teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühendamine loob ühiskonda ümber kujundava uue ärimudeli” ilmub 2018. aasta suvel ka eesti keeles koos just Eesti jaoks kirjutatud sissejuhatusega.

Sinine majandus 3.0: Teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühendamine loob ühiskonda ümber kujundava uue ärimudeli”

Sinine majandus läheb kaugemale globaliseerunud ja rohelisest majandusest. Kõik uued töökohad maailmas tekivad vaid 10 riigis ja 40% rahvastikust teenib vähem kui 3 dollarit päevas. On tulnud aeg liikuda konkureeriva ärimudeli suunas, mis rahuldaks kõigi inimeste põhivajadusi, kasutades seda, mis on kättesaadav kohalikul tasandil. Meil on vaja mudelit, mis võimaldaks tootjatel pakkuda parimat madalaima hinnaga, rakendades selleks uuendusi, mis toovad kasu mitmel viisil, mitte ainult kasumite näol. Professor Gunter Pauli tuli sellise majandusfilosoofiaga esmakordselt välja 1994. aastal, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon palus tal mõelda tuleviku ärimudelitele enne Jaapanis toimunud kliimakonverentsi, kus võeti vastu Kyoto protokoll. Nüüd, kui see on enam kui 180 konkreetse juhtumi näol kinnitust leidnud, saab üha selgemaks, et saab luua rohkem tulu, samal ajal luues rohkem töökohti, ja sellele vaatamata maailmaturul konkurentsis püsida.

Selle aluseks on põhimõtteline nihe, muutuda tuumpädevusel põhinevast tuumikärist äride portfelliks, mis toob mitmesugust kasu nii ettevõttele, ühiskonnale, kui suunab looduse tagasi evolutsioonilisele ja sümbiootilisele rajale. Nii kaua, kuni ettevõtete juhid ajavad taga standarditud toodetel põhinevat mastaabisäästu, mida kaitsevad kogu maailmas täppisajastatud tarned ja allhanked, mille puhul tööjõu tootlikkus on edu võti, jätkab tööpuudus kasvu ja suur osa rahvastikust tõrjutakse kõrvale. Kui aga ärimudel areneb kõigi kättesaadavate ressursside täieliku ärakasutamise poole, kobardab tegevusi ja pürgib efektiivsuse järgmisele tasemele, kujuneb välja uus mudel. Kohvifirma võib genereerida tulu oma kohvist, mis on tema põhivaldkond, kuid võib ühtlasi teenida tulu jäätmetel kasvatatavatest seentest, ning kõik see, mis jääb järele pärast valgurikaste seente koristamist, sobib suurepäraselt loomasöödaks. Üks tulumudel muundub kolmeks tulumudeliks.

Ettevõtted on keskendunud ülemäära kulude kärpimisele ja järgivad seetõttu globaalset strateegiat, otsides tootmiseks või teenuste osutamiseks kõige odavamat ja paindlikumat paika. Paraku on püüdlemine üha odavamate toodete poole toonud kaasa kohalike majanduste üha suurema rahanappuse. Neis väheneb tööhõive, koos sellega ka ostujõud, tagajärjeks on kogukondades ringleva raha hulga vähenemine ja lõpptulemusena majanduse kokkutõmbumine, mida kogevad paljud riigid. Headeks näideteks on siin Hispaania ja Kreeka, kus probleemiks olid ka valitsussektori ülemäärased kulutused.

Sinise majanduse võim peitub selles, et see toob raha tagasi kohalikku kogukonda ning vaatamata tavapärastele arusaamadele pakub kõrge kvaliteediga toodangut madalama omahinnaga. Tervislikud seened, mis seni olid suuremale osale tarbijatest kättesaamatud, on nüüd värsketena suurel hulgal saadaval ning ei vaja sugugi nii palju transporti. Kui toidu globaalne tarneahel tähendab seda, et kuni 90% kogu supermarketites tekkivast lisandväärtusest kulutatakse transpordile, pole nüüd transporti vaja peaaegu üldse, kulud vähenevad, marginaalid paranevad ja hind tarbijate jaoks langeb.

Sinine majandus kehtib kõigis ärisektorites ja lisaks raha tagasisuunamisele kohalikku majandusse ning koha peal saadavate ressursside ärakasutamisele on see suunatud kõige mittevajaliku kõrvaldamisele. Patarei asemele ei tule roheline patarei, selle asemele tuleb lihtsalt mobiilsete elektroonikaseadmete ja voolu salvestamise energeetikasüsteem, mis ei tugine metallipõhistel (ja mäenduse poolt suunatavatel) patareidel. See tähendab materjalide ja kulude kolossaalset kokkuhoidu ja vähendab samaaegselt nii ökoloogilist jalajälge keskkonnas kui maailma inimeste terviseriske.

Sinine majandus pole orienteeritud suurkorporatsioonidele, mille ärimudel on paigas ja selle muutmine raske. Pigem innustab sinine majandus noori ja ettevõtlikke ajusid, pakkudes laia platvormi kuskil maailmas ellu rakendatud uudsetele mõtetele ja näitab, et tulevik on helge, kui me tuttavast ja ilmselgest kaugemale söandame minna.

KORRALDAJAD

GEN Europe
Lilleoru
GEN Estonia

KONVERENTSI KOORDINAATOR

Ave Oit
(+372) 5649 9199
ave.oit@lilleoru.ee

PROGRAMMI KOORDINAATOR

Mariana França
mariana@gen-europe.org

 

REGISTREERIMINE JA INFO

Mari Palgi
info@gen2018.ee

TOETA KONVERENTSI

Toivo Aalja
(+372) 504 24 08
toivo.aalja@lilleoru.ee

Jälgi sotsiaalmeediat  

 

Join GEN 2018 newsletter to get updates!

Please check your e-email to verify your subscription

Share This